Jutuke tema elust ja valikutest ning võimalustest pani mõtlema, et kas tõesti tahan mina samamoodi oma elurada käia. Oleks tore, kui saaks juba algul rea peale, s.t. et valida endale õige ala, ja sealt siis samm-sammult edasi astuda, kui aeg on küps. Kuigi jutu peategelane ei võtnud seda enda jaoks, kui ühte mahavisatud osa oma elust, siis muidugi tundub mulle, kui kõrvaltvaatajale, et nii see oli hoopis. Aga tõesti, kui ei ole võimalik muud teed minna, kui sinu eest otsustatakse hoopis vastav uks nina ees sulgeda- siis tulebki valida enda jaoks sel momendil kahe halvima valiku vahel parem. Nii oli ka mul- praegune ala ei olnud mul üldse primaarne peale gümnaasiumi lõppu, selleks oli hoopis kunstivaldkond.... kuid millegi pärast otsustati nii, et on parem, kui ma poleks sinna sisse saanud. Hetkel olen aga oma valikuga väga rahul, kuna tundub, et siis oleks minu aeg ja raha tõesti olnud maha visatud, kuna hiljaaegu taipasin, et eelnev variant polekski mulle üldse meeldinud- see oli esmane moetuhin, mis tundus sellel ajal popp (sisekujundaja). Vaadates praegust majanduslikku olukorda, siis jah....
Peategelase mõtetest jäi enam kõrvus kõlama esiteks, et "sinus endas on kõik võimalused ja vahendid oma tervise ja õnne saavutamiseks". Lahti seletades, et igal inimesel on olemas vajalikud ressursid ning vajalik on ka tahe, mis aitab oma eesmärgile jõuda ning seda hõlpsamini saavutada- on öeldud, et iga inimene rajab ise oma tee tähtede poole. Seda proovin endale meelde tuletada, kui on taas käsil olukord, kus on vaja mõelda, kuhu poole minna. Kas liituda teistega või kõndida üksi?!
Teine huvitav mõte oli "valu on vaid sõnumitooja, märguandja, et libised teelt kõrvale". Ise ma pole selle peale kunagi tulnud, pidevalt on mul küll kõrvus seisnud, et mis ei tapa teeb tugevaks, aga see mõttetera tundub olevat eriti geniaalne. Sellest võib järeldada, et kui minu jaoks see valitud rada osutub liiga raskeks ja nö valulikult raskeks, siis tuleb korra peatuda ning võtta hetk mõtlemiseks, et järelikult tuleb teha muudatusi, et läheneda asjale kas teise nurga alt või hoopis midagi muud valida.
Enda jaoks sain sealt palju mõtlemisainet.... kohati tekkis nagu kahju peategelasest, aga samas tundub, et ta on nüüd rahul, mis on iseenesest hea. Aga olen temaga sellega ühel nõul, et elu jooksul õpitud teadmised muutuvad elutarkuseks, mida on hea kohe varnast võtta. Et kõik mida õpime, õpime just enda jaoks- eelnevad teadmised ja kogemused teevad meist sellise inimese nagu me praegu oleme!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar