Mida märkasin õppijana aprilli blogisid lugedes? Välja tooksingi punktidena mitu asja:
1) olen hakanud märkama ümbritsevat ning toimunud on asjade kokkulangemine ja -jooksmine, mille põhjal minu maailmapilt täiustub iga pisikese pusletüki näol... kuid siiski sinna on väga palju aega, kui ükskord minu "pusle" valmis saab.
2) Tohutu kiiruse ja nõudmiste/ülesannete kõrval olen suutnud märgata ka probleeme ning sellega seonduvat, neid analüüsida ja nendest enda jaoks vastavaid järeldusi teha.
3) Osaliselt tänu ka loengus käsitletule ei karda ma uusi ootamatuid olukordi nii meeletult, kui varem. Nt grupitööd erinevate inimestega- varem oleks ma lihtsalt istunud ning kartnud oma arvamust öelda.
4) Järjekindlus- võetud töö lõpule viimine.
5) Emotsioonidest domineerivad pettumus, kurbus, väsimus, ärrituvus etteteadmatuse pärast.
6) Kategooriline EI ja müüri ehitamine sisemiselt, kui keegi hakkab mulle midagi peale suruma, mida ma ei taha.
Kõik, mis me loengus käsitleme, on tegelikult kõigile teada... Me lihtsalt oleme õppinud ennast märkama, vaatlema, analüüsima ning kõike nähtut/kogetut nii kirjalikult kui suuliselt väljendama. See kõik on väga oluline õpetajatöös, sest õpetajal on tarvis vaadelda ja märgata last ning tema edusamme- kui ei oska ennast märgata, ei tule ka midagi välja teiste vaatlemisest/märkamisest. Ning enese märkamine igapäevaselt erinevatelt aspektidelt ja enese teadvustamine üha täpsemalt...
1) olen hakanud märkama ümbritsevat ning toimunud on asjade kokkulangemine ja -jooksmine, mille põhjal minu maailmapilt täiustub iga pisikese pusletüki näol... kuid siiski sinna on väga palju aega, kui ükskord minu "pusle" valmis saab.
2) Tohutu kiiruse ja nõudmiste/ülesannete kõrval olen suutnud märgata ka probleeme ning sellega seonduvat, neid analüüsida ja nendest enda jaoks vastavaid järeldusi teha.
3) Osaliselt tänu ka loengus käsitletule ei karda ma uusi ootamatuid olukordi nii meeletult, kui varem. Nt grupitööd erinevate inimestega- varem oleks ma lihtsalt istunud ning kartnud oma arvamust öelda.
4) Järjekindlus- võetud töö lõpule viimine.
5) Emotsioonidest domineerivad pettumus, kurbus, väsimus, ärrituvus etteteadmatuse pärast.
6) Kategooriline EI ja müüri ehitamine sisemiselt, kui keegi hakkab mulle midagi peale suruma, mida ma ei taha.
Kõik, mis me loengus käsitleme, on tegelikult kõigile teada... Me lihtsalt oleme õppinud ennast märkama, vaatlema, analüüsima ning kõike nähtut/kogetut nii kirjalikult kui suuliselt väljendama. See kõik on väga oluline õpetajatöös, sest õpetajal on tarvis vaadelda ja märgata last ning tema edusamme- kui ei oska ennast märgata, ei tule ka midagi välja teiste vaatlemisest/märkamisest. Ning enese märkamine igapäevaselt erinevatelt aspektidelt ja enese teadvustamine üha täpsemalt...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar