Viimaste sündmuste ajel olen märganud ja saanud kinnitust, KUI vajalik on õpetus ja kasvatus väikesele lapsele juba mudilase aastatest. Selles eas tuleb lapsele õpetada viisakusreegleid ja enesekohaseid oskusi, et endaga iseseisvalt toime tulla, sest keegi ei aita sind peale sinu enda. Oluline on ka õpetada ja arendada kohusetunnet ja vastutustunnet- ei ole normaalne, kui inimene kaob lihtsalt mitmeks nädalaks ära ja ilmub järsku, kui tuhast ja teeb nägu nagu kõik oleks ülimas korras. Asjad lihtsalt ei käi nii. On täiesti elementaarne, et antakse teada või vajadusel küsitakse luba/nõusolekut. Tänapäeva ühiskonnas on ka tähtis õpetada sotsiaalseid oskuseid- vanematele inimestele on ikka juba varajasest ajast meeldinud öelda, et noorus on hukas- kui hukas, ei oska keegi öelda. Pidevalt muutuvad ühiskonna kombed, tavad ja reeglid, mida peetakse normiks ja mida ei sallita. Nii ka lastega. Praegu justkui tunduks, et lapsed on läinud ülekäte- ei kuula sõna, ei saa endaga hakkama jne. Kui vanasti oli laps, kui osa hallist massist, siis nüüd on iga laps indiviid- seda sõna otseses mõttes. Teevad mida tahavad ning antakse neile õigust. Mis on aga selle tinginud? Iseenesest on see hea, sest laps hakkab tähtsustama ennast ja enda vajadusi- ühesõnaga õpib enda eest seisma, aga õpetada tuleks ka seda, et enda eest seismine ei tähenda laipadest üle minemist. Üksteisega tuleb arvestada ja enda lähedasi hoida. Arvan, et kohati on tinginud need muutused meie kiiresti arenev ühiskond. Tahetakse olla kõige-kõige edukamad, targemad, arenenumad, ja muidugi rikkamad :) Aga kuna kiirus rõhub pidevalt takka, siis ei ole enam vanematel aega oma pisikeste jaoks ning kuna raha on, siis pannakse laps igasugustesse ringidesse, mistõttu muutub ta väga rahutuks ning kerkivad esile sotsiaalsete oskuste puudulikkusest tingitud probleemid nt. lasteaias- löömine, hammustamine, mänguasjade jagamine jõuga, kiusamine jne.
Teine küsimus tekkis mul seoses selle nädalaga usalduse kohta. Kui tutvud inimesega, siis sellest esmapilgust ja jutust tekib sulle mulje temast. Mõni hakkab kohe usaldama, teisel võtab see rohkem aega. Usaldusväärsus on kõik sinu kogemused, olek, suhted, liikumine, teod, mis teevad sinust inimese, kes sa oled. Mida selgemalt on tajutavad sinu eetilised põhimõtted, intellektuaalne ja emotsionaalne olek, seda tugevamat usaldust sa suhtesse lood. Usaldusliku suhte loomiseks on vaja väljendada oma seisukohti, põhimõtteid ja anda selgitusi oma suhtumistele lähtuvalt oma väärtusruumist.Tahtes luua edukat suhet, tuleb hakata kombineerima erinevaid võtteid ning väljendada ja teha arusaadavaks oma mõtted.
Kohalolek väljendab sinu võimet luua kiiresti suhteid ja ühendusi erinevate inimestega.See on oskus tegeleda erinevate situatsioonide ja probleemidega ning vaadelda neid laiemas kontekstis (Tõnismäe 2008:142).
Kolm nädalat on praktikat, üks on käidud, kaks veel. Mind pani täiesti imestama, kui soojalt võeti vastu ning kuulati minu arvamusi ja seisukohti. Vajalike dokumentide vormistamisel aidati, suunati, kuid ei laidetud ühtegi mõtet maha. Nüüd tuleb aga järgnevad kaks nädalat elada ise õpetaja rolli sisse, sest on vaja saada kogemusi, mis rikastaks mind, kui tulevast õpetajat ja õppijat.
Teine küsimus tekkis mul seoses selle nädalaga usalduse kohta. Kui tutvud inimesega, siis sellest esmapilgust ja jutust tekib sulle mulje temast. Mõni hakkab kohe usaldama, teisel võtab see rohkem aega. Usaldusväärsus on kõik sinu kogemused, olek, suhted, liikumine, teod, mis teevad sinust inimese, kes sa oled. Mida selgemalt on tajutavad sinu eetilised põhimõtted, intellektuaalne ja emotsionaalne olek, seda tugevamat usaldust sa suhtesse lood. Usaldusliku suhte loomiseks on vaja väljendada oma seisukohti, põhimõtteid ja anda selgitusi oma suhtumistele lähtuvalt oma väärtusruumist.Tahtes luua edukat suhet, tuleb hakata kombineerima erinevaid võtteid ning väljendada ja teha arusaadavaks oma mõtted.
Kohalolek väljendab sinu võimet luua kiiresti suhteid ja ühendusi erinevate inimestega.See on oskus tegeleda erinevate situatsioonide ja probleemidega ning vaadelda neid laiemas kontekstis (Tõnismäe 2008:142).
Kolm nädalat on praktikat, üks on käidud, kaks veel. Mind pani täiesti imestama, kui soojalt võeti vastu ning kuulati minu arvamusi ja seisukohti. Vajalike dokumentide vormistamisel aidati, suunati, kuid ei laidetud ühtegi mõtet maha. Nüüd tuleb aga järgnevad kaks nädalat elada ise õpetaja rolli sisse, sest on vaja saada kogemusi, mis rikastaks mind, kui tulevast õpetajat ja õppijat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar