Inimene õpib kogu aeg, ja pidevalt- iseasi, kas ta seda endale parasjagu teadvustab, et näe ma nüüd õppisin selle või teise asja selgeks või hoopis toimub see arenemine ning kasvamine alateadvuses, mis väljendub hiljem teises olukorras. Nii ka minul. Eelnev nädal on olnud selline, mis on andnud väliselt nii palju uusi asju, mida igal nädalal ei pane tähele.
Eriala on juba selline, mis nõuab pidevat enesearendamist ja pidevat analüüsi nii endaga, kui ümbritsevaga, ning mis kõige olulisem, osata vaadata ja analüüsida lapsi ning nende arengut. Nii on ka must-valgelt kirja pandud alushariduse riiklikku õppekavva, mis nõuab, et last vaadeldakse ning vanemale antakse lapse edusammudest teada.
Loengu raames pidime vaatlema ühes lasteaiarühmas laste mängu- pealtvaadates tundub justkui tühine, et mida sealt ikka jälgida. Aga olles eelnevalt saanud tugeva teooriapõhja alla, mida ja kuidas lapsed kõike õpivad mängimise kaudu, siis jättis vaatlus tõesti positiivse kogemuse. See, et last parasjagu jälgida toimub ka endas pidev informatsiooni töötlemine, analüüsimine ja endale arusaadavaks tegemine ning olulise info talletamine. Vaatlemine nõuab põhjalikku süvenemist mängu, seda ei saa teha nii üle jala. Mängu vaatlus rikastas mind ühe kogemuse ja oskuse võrra, mis on minu eriala juures ülioluline. Kahju ainult on sellest, et vaatlus ei kulgenud nii edukalt nagu ma ise olin lootnud. Aga nüüd on mul vastavad teadmised ja oskused olemas, proovin huvi pärast ka praktikal laste mängu vaadelda.
Samamoodi ka õppisin selgeks sellise asja nagu on seda palgaleht- mitu protsenti läheb töötuskindlustuse, pensioni ja tulumaksu tarbeks. Võib-olla tundub nii tühine asi, aga kui sulle ikka öeldakse, et näe, sind tõmmatakse ajab ikka marru küll ja siis tuleb hakata üle kontrollima inimese tööd, keda tegelikult usalduse ja positsiooni mõttes ei peaks.. Küsimus tekkis sellest, kuna lubasin ühele ausale inimesele asenduse eest maksta, sest ta oli nõus oma vabast ajast tulema välja, kuigi ehk poleks tarvitsenudki. Aga tema tuli! Tänu sellele sain sellise, iseenesest väga vajaliku ja olulise asja selgeks. Iseenda eest tuleb aga seista ning mitte kedagi ei või usaldada- olen need asjad pidevalt unustanud ja ikka saanud vastu pükse, huvitav, et inimene ikka kohe ei õpi! Äkki tähendab see järsku seda, et mul on veel lootus inimestesse ning nende heatahtlikkusesse. Annaks nagu välja pidevalt oma positiivsust, aga seda kasutatakse kurjasti ära, omakasu eesmärgil... Kurb!
Olen tähele pannud, et praeguses raskes olukorras olev ühiskond on nii viimsele piirile viidud, et kõik ärrituvad ja kukuvad sõimlema üksteise kallal. Alustades kasvõi juba Ilvese prouast. Tundub, et praegust aastat valitsev loom Pühvel, on nii hoogu läinud, et ei oska kuidagi käituda ega olla. Aga neil on vähemalt see omadus, et nad väsivad lõpu poole ära, mis annab lootust märksa rahulikumale perioodile varsti. Ootame ja loodame!
Eriala on juba selline, mis nõuab pidevat enesearendamist ja pidevat analüüsi nii endaga, kui ümbritsevaga, ning mis kõige olulisem, osata vaadata ja analüüsida lapsi ning nende arengut. Nii on ka must-valgelt kirja pandud alushariduse riiklikku õppekavva, mis nõuab, et last vaadeldakse ning vanemale antakse lapse edusammudest teada.
Loengu raames pidime vaatlema ühes lasteaiarühmas laste mängu- pealtvaadates tundub justkui tühine, et mida sealt ikka jälgida. Aga olles eelnevalt saanud tugeva teooriapõhja alla, mida ja kuidas lapsed kõike õpivad mängimise kaudu, siis jättis vaatlus tõesti positiivse kogemuse. See, et last parasjagu jälgida toimub ka endas pidev informatsiooni töötlemine, analüüsimine ja endale arusaadavaks tegemine ning olulise info talletamine. Vaatlemine nõuab põhjalikku süvenemist mängu, seda ei saa teha nii üle jala. Mängu vaatlus rikastas mind ühe kogemuse ja oskuse võrra, mis on minu eriala juures ülioluline. Kahju ainult on sellest, et vaatlus ei kulgenud nii edukalt nagu ma ise olin lootnud. Aga nüüd on mul vastavad teadmised ja oskused olemas, proovin huvi pärast ka praktikal laste mängu vaadelda.
Samamoodi ka õppisin selgeks sellise asja nagu on seda palgaleht- mitu protsenti läheb töötuskindlustuse, pensioni ja tulumaksu tarbeks. Võib-olla tundub nii tühine asi, aga kui sulle ikka öeldakse, et näe, sind tõmmatakse ajab ikka marru küll ja siis tuleb hakata üle kontrollima inimese tööd, keda tegelikult usalduse ja positsiooni mõttes ei peaks.. Küsimus tekkis sellest, kuna lubasin ühele ausale inimesele asenduse eest maksta, sest ta oli nõus oma vabast ajast tulema välja, kuigi ehk poleks tarvitsenudki. Aga tema tuli! Tänu sellele sain sellise, iseenesest väga vajaliku ja olulise asja selgeks. Iseenda eest tuleb aga seista ning mitte kedagi ei või usaldada- olen need asjad pidevalt unustanud ja ikka saanud vastu pükse, huvitav, et inimene ikka kohe ei õpi! Äkki tähendab see järsku seda, et mul on veel lootus inimestesse ning nende heatahtlikkusesse. Annaks nagu välja pidevalt oma positiivsust, aga seda kasutatakse kurjasti ära, omakasu eesmärgil... Kurb!
Olen tähele pannud, et praeguses raskes olukorras olev ühiskond on nii viimsele piirile viidud, et kõik ärrituvad ja kukuvad sõimlema üksteise kallal. Alustades kasvõi juba Ilvese prouast. Tundub, et praegust aastat valitsev loom Pühvel, on nii hoogu läinud, et ei oska kuidagi käituda ega olla. Aga neil on vähemalt see omadus, et nad väsivad lõpu poole ära, mis annab lootust märksa rahulikumale perioodile varsti. Ootame ja loodame!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar